Blogi arhiiv

Lembit Jaanits – mees, kes tahtis teada saada, millega kõik algas

Eesti arheoloogia tõelise grand old man’i Lembit Jaanitsa juures ei ole just palju tavapärast. Kui tavaline on pidada 60 aasta pikkust teadlaskarjääri, teha seejuures kümneid ja kümneid välitöid ning olla kiviaja uurimise suunaja tervetele põlvkondadele? Tavatu on ka Jaanitsa viis

Postitatud Artikkel, Paber, Persoonilugu

Jäljekütid Vastseliinas ehk lugu sellest, kuidas Lõuna-Eestis muistiseid otsiti

Sellel aastal toimusid maastikuinspektsioonid ka ajaloolises Vastseliina kihelkonnas, praegustes Misso, Lasva, Pindi, Vastseliina ja Orava valdades. Inspektsiooniks sai valitud terve kihelkond kui ajalooline, kultuuriline ning kindlasti ka geograafiline tervik. Vastseliina kihelkond on omalaadne piirkond piiriäärse paiknemis ja pikka aega hõredana

Postitatud Aastakroonika, Artikkel, Inspektsioonid, Välitööd

Kadunud ning unustatud Süva-Eesti otsinguil

Esimesest ja teisest Eestist räägib päevast päeva palju inimesi. Vähesed mõtlevad aga sellele, et kuskil sügavamal on veel üks, kaduva rahvapärimuse Eesti. Pärimuskohad, looduslikud pühapaigad ja arheoloogilised muistised vajuvad tühjenevates külades pikkamööda unustuse hõlma. Allpool on kolm näidet loo autori

Postitatud Aastakroonika, Artikkel, Inspektsioonid, Välitööd

Teooriast praktikasse on üks samm

On mõnus juulikuu hommik: parajalt soe ja meeldivalt päikeseline. Õhtuks lubatakse vihma, õigupoolest prognoositakse seda terveks järgnevaks nädalaks. „Klassikaline,“ mõtlen ma, „mis siin ikka kommenteerida.“. Heidan kiire pilgu seljakotti, kuhu lisasin äsja laenatud kaks pastakat, mis viimasel hetkel meenusid. Välitöödeks

Postitatud Artikkel, Meeleolu ehk ühe kaevamise lugu, Paber

Antiiksadama uuestisünd

3D-mudelid ja arvutisimulatsioonid loovad minevikust uue pildi. Egiptusest teekonda alustanud raskes viljalastis laev on jõudmas oma sihtkohta. Jäänud on viimane miil, mille jooksul on reisijatel pärast üksluist vetevälja nii mõndagi, mida vaadata ja imetleda. Tuletorni leek juhatab nad merest kaarjate

Postitatud Artikkel, Muuseumid ja näitused, Paber

Tegutsevate pühakivide jälil ehk lõikuskuul Hargla kihelkonnas arheoloogiamälestisi ja looduslikke pühapaiku inventeerimas

Praegu teadaolevad looduslikud pühapaigad on ootuspäraselt seotud kohaliku asustusajalooga Ajaloolise Võrumaa Hargla kihelkond on üks Eesti väiksemaid ja lõunapoolsemaid. Tema suurus on umbkaudu 350 ruutkilomeetrit. Kihelkonna 35 kilomeetri pikkune lõunapiir Peräjärve külast omaaegse Sete kõrtsini on ühtaegu ka Eesti-Läti piir.

Postitatud Artikkel, Inspektsioonid

Ajarännu ABC ehk Mõni sõna muinasaja taaskehastamisest Eestis

Sain raua hinnast tõeliselt aru siis, kui ka päeva lõpuks ei olnud sulatusahi leeki üles võtnud. Muidugi teadsin, nagu teadlased on kirjutanud, et iga muistne inimene kasutas kogu oma elu jooksul vaid kilo-paar rauda; teadsin, et need paar kilo olid

Postitatud Artikkel, Olemuslugu

Piltpostkaarte Veibrist

Võõrad maad ja kultuurid on inimesi alati paelunud. Kõik, mis pole oma, on pisut kummastav ja põnev, kas pole? Meie, kaks noort arheoloogi, tahame teid kutsuda retkele lennupiletit ostmata ja reisikohvrit pakkimata. Tuleb küll tunnistada, et läbitavate kilomeetrite hulk jääb

Postitatud Artikkel, Metoodika, Paber

Pärandisäästlik arheoloogia

Kujutage ette arhiivi, mille lugemissaali pikkade laudade taga istuvad uurijad, kes on süvenenult unikaalsete ajalooürikute kohale kummardunud. Vaikse kääriklõbina saatel lõiguvad nad käsikirju väikesteks tükkideks. Aeg-ajalt peatab mõni uurijatest oma hävitustöö, võtab pintsettidega ühe või paar tekstist väljalõigatud tähte ja

Postitatud Artikkel, Metoodika, Paber

Arheoloogiline kaevumine regilauludesse

Arheoloogide põhiline soov on saada teadmisi mineviku kohta. Peamised vahendid selleks on arheoloogilised väljakaevamised ja leidude analüüsimine. Tihtipeale jääb sellest aga väheks ning vaja on ka muid allikaid, mille abil minevikku tõlgendada. Üks võimalus minevikku pilku heita on süüvida regilauludesse

Postitatud Artikkel, Metoodika, Paber