Jäljekütid Vastseliinas ehk lugu sellest, kuidas Lõuna-Eestis muistiseid otsiti

Lagakivi (ka Laagre- või Hürikivi) puhul on tegu looduskaitse all oleva kiviga, millel on pärimuse järgi ohverdatud ka piksejumal Ukule.

Lagakivi (ka Laagre- või Hürikivi) puhul on tegu looduskaitse all oleva kiviga, millel on pärimuse järgi ohverdatud ka piksejumal Ukule.

Sellel aastal toimusid maastikuinspektsioonid ka ajaloolises Vastseliina kihelkonnas, praegustes Misso, Lasva, Pindi, Vastseliina ja Orava valdades. Inspektsiooniks sai valitud terve kihelkond kui ajalooline, kultuuriline ning kindlasti ka geograafiline tervik. Vastseliina kihelkond on omalaadne piirkond piiriäärse paiknemis ja pikka aega hõredana püsinud asustuse tõttu. Ringi käies oli näha, et Võrumaa on küll ajaga kaasa läinud, kuid siiski säilitanud ka oma eripära.
Vahel võib sihtpunkti jõudmine kulgeda üle kivide ja kändude, seetõttu olenebki välitööde õnnestumine suuresti ka autojuhi oskustest.

Vahel võib sihtpunkti jõudmine kulgeda üle kivide ja kändude, seetõttu olenebki välitööde õnnestumine suuresti ka autojuhi oskustest.

Maastikuinspektsioone ja kihelkonnakirjeldusi on tehtud juba alates 19. sajandist. Toona koguti teavet mitmesuguste paikade kohta, talletati pärimust ja usundiga seotud materjali. Muististe otsimist jätkati 1920.–1930. aastatel, kui Tartusse rajati arheoloogia õppetool. Toonased muinasjäänuse kirjeldused ja kogutud jutud olid abiks ka Vastseliina kihelkonna 2012. aasta välitöödel.
On vale arvata, et arheolooge huvitavad ainult vanad kalmed. Tegelikult on inspekteeritavate kohtade nimistu väga lai. Lisaks matmispaikadele, linnamägedele ja pärimuskohtadele pakuvad välitööde tegijatele huvi näiteks lubjaahjud, asulakohad, vanad teed ja piirikivid. Vastseliina kihelkonna inspektsioonil keskendusime peamiselt siiski asulakohtade otsimisele ja sealjuures kontrollisime üle ka mõningad pärimusega seotud paigad.

Potikillust jääb väheks
Varakevadel, kui põllud on küntud ja lumi sulanud, on kõige parem aeg asulakohtade otsimiseks.

Varakevadel, kui põllud on küntud ja lumi sulanud, on kõige parem aeg asulakohtade otsimiseks.

Välitöödel kasutasime otsimiseks 17. sajandi kaarte, kuhu olid märgitud kunagised külad või üksiktalud. Kaardid aitasid leida keskaegseid asulakohti, aga et kihelkonna asustuspilt on püsinud pikka aega osaliselt muutumatuna, oli võimalik leida jälgi ka vanematest aegadest.
Vanad kaardid annavad vaid vihje, kust võiks asustust otsida. Vihje asulakohale võivad anda näiteks potikillud. Porikarva, vahel isegi mullatükki meenutavaid keraamikatükke leiab kõige paremini varakevadel, kui põllud on veel kündmata. Samas ei tähenda paar üksikut leidu veel asulakohta, vaid seda, et kusagil lähedal on olnud muinas- või keskaja asustus. Sellisel juhul on tegemist juhuleidudega ning võib vaid loota, et ehk on järgmistel inspekteerijatel rohkem õnne.

Abivalmis kohalikud
Muististe otsimisel on tihti suur abi ka kohalikest elanikest .

Muististe otsimisel on tihti suur abi ka kohalikest elanikest .

Külades ringi käies oli näha, et möödunud aeg, eriti lähiminevik, on Vastseliina kihelkonnale jätnud oma jälje. Samas kohtusime inspektsiooni käigus paljude elutervete ja lahkete inimestega, kes lubasid oma maa peal ringi vaadata. Nii mõnigi aitas meil leida uusi muististeid, teine jälle näitas keskaegse savikannu põhja, mille olla „pini põõsa alt vällä kaapnu“. Peale selle, kas leitakse muistiseid, on oluline ka kohalike inimeste isiklik side mõne paiga või objektiga. Need sidemed muudavad vahest ehk anonüümseks jäävad muinasjäänused elavaks, ühendades inimese, tema maa ja ajaloo.
Kuigi käisime läbi palju paiku, jätkuvad inspektsioonid edaspidigi ning olen kindel, et Vastseliina kihelkonnast on veel palju üllatusi oodata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>