Antiiksadama uuestisünd

Portuse sadamas oli kaks tuletorni. Arvutirekonstruktsioon kujutab neist väiksemat, mis valgustas teed sisemisse sadamabasseini. Autor Gareth Beale.

Plaan Portuse sadamast keiser Traianuse ajal. Alusplaan: Penny Copeland.

Endine sadamabassein tänapäeval. Foto: Simon Keay.

3D-mudelid ja arvutisimulatsioonid loovad minevikust uue pildi.

Egiptusest teekonda alustanud raskes viljalastis laev on jõudmas oma sihtkohta. Jäänud on viimane miil, mille jooksul on reisijatel pärast üksluist vetevälja nii mõndagi, mida vaadata ja imetleda. Tuletorni leek juhatab nad merest kaarjate muulidega eraldatud turvalisse sadamasse, kus sõit lõpeb hiiglaslikus järve mõõtu tehisbasseinis, mille perfektne kuusnurkne kuju näib geomeetrilise imena. Staadionipikkused kivist laohooned ja viljaaidad, administratiiv- ja militaarrajatised, tempel Traianuse kujuga ning muidugi keiserlik palee Palazzo Imperiale – iga ehitis siinsel sadamakail on omaette arhitektuurisaavutus. Salvete! Tere tulemast Portusesse!

Viiesaja aasta jooksul, alates keiser Claudiusest kuni 6. sajandini pKr, teadis iga tsiviliseeritud maailmast pärit laevnik seda toimekat sadamat Rooma linnast 30 kilomeetrit edelas. Nüüd, 21. sajandil, kui kunagised kanalid on mullaga täitunud, enamik hoonetest ja sadamarajatistest maatasa varisenud, on Portuse minevikuhiilgusest kõigil võimalik osa saada interneti vahendusel.

Meie kirjeldus laeva sissesõidust Traianuse-aegsesse sadamasse põhineb arvutianimatsioonil, millega iga huviline saab Portuse projekti kodulehel tutvuda. See virtuaalne 3D-simulatsioon on üks paljudest, mida Southamptoni Ülikooli töörühm on arheoloogide Graeme Earli ja Simon Keay juhendamisel viimaste aastate jooksul Portuse kohta loonud. 3D-mudelid on tehtud sadama igast olulisest kujunemisjärgust ja väljakaevamistel uuritud ehitisest. Sellised rekonstruktsioonid aitavad arheoloogilisi uurimistulemusi illustreerida ning paremini mõistetavaks muuta.

Lisaks on simulatsioonidel ja mudelitel arheoloogide jaoks veel teinegi tähtis eesmärk – need on oluliseks töövahendiks, mille abil läbi proovida uurimisprobleemi erinevaid lahendusvariante ning jõuda kõige tõenäolisema tõlgenduseni. Valguse langemise ja inimeste liikumise simulatsioonid on aidanud luua ettekujutuse sellest, milline oli mõne Portuse hoone ruumi otstarve ja tähendus. Laevasõidu simulatsioonide abil saavad arheoloogid aga uurida võimalikku navigatsiooni ja logistikat sadamas.

Portuse amfiteater ei olnud gladiaatorite võitluspaik, vaid Rooma linna tuletõrjekomando harjutusväljak. Autor Gareth Beale.

Arheoloogiliste 3D-mudelite aluseks on välitöödel kogutud andmed. Portuse projektis on algusest peale peetud oluliseks uuritavate alade igakülgset digitaalset dokumenteerimist, täpset mõõdistamist ja tulemuste visualiseerimist. See põhimõte õigustas ennast täielikult ühe rajatise puhul, mille maapealne osa oli peaaegu täielikult hävinud ja mille algne otstarve oli varasematele uurijatele jäänud lahendamata mõistatuseks.

Laevade ehitamise ja parandamise töökoda Portuse sadamas mahutas kuni kümme laeva. Töökoja rekonstruktsioon loodi kaevamistulemuste kombineerimisel geofüüsikaliste ja laserskannimise andmetega. Autor Grant Cox.

Alles tänapäevaste geofüüsikaliste mõõdistuste põhjal tehtud 3D-mudel näitas, et varem ringikujuliseks peetud hoone oli tegelikult ellipsikujuline. Ja see on oluline erinevus, sest niisuguse põhiplaaniga ehitis sai olla ainult amfiteater. Et enne ei olnud keegi ühestki antiiksadamast amfiteatrit avastanud, oli Portuse leid arheoloogidele üllatus.

Iga väljakaevamiste hooaeg Portuses toob endaga kaasa uusi avastusi ja vajaduse senist pilti täiendada. Seega on rekonstruktsioonimudelite loomine pidev protsess, mis käib käsikäes muutuvate teadmiste ja tõlgendustega. Viimatine lisandus muistse Portuse ehitiste galeriisse on suurejooneline laevatöökoda, mis hiljuti keiserliku palee lähedalt avastati.

Vaata lisaks:
Portuse projekti koduleht: www.portusproject.org
www.flickr.com/photos/portusproject/
Southamptoni ülikooli digitaalarheoloogia töörühm: acrg.soton.ac.uk