Blogi arhiiv

Kas Lembitul oli kaaries?

Miks kaevatakse inimluid? Kuhu luustikud pärast arheoloogilisi välitöid satuvad? Kes neid uurivad? Miks skelette uuritakse? See on vaid väike hulk küsimustest, mida inimesed tavaliselt arheoloogidelt küsivad. See artikkel püüabki anda ülevaate, miks ja kuidas luid uuritakse. Miks kaevatakse inimluid? Igal

Postitatud Artikkel, Metoodika, Paber

Kuidas arheoloog kaevab?

Kui näete kõndimas peaaegu üleni mullast kogu, mudarada järel, võite olla üsna kindel, et see on arheoloog, kes parasjagu tuleb välitöödelt. Ent mida arheoloogid nii-öelda „augus“ teevad? Kas piisab pintslikese ja kühvlikesega pinnase ühest kohast teise tõstmisest või on nooleotste

Postitatud Artikkel, Metoodika, Paber

Hundiseaduse aegu

Eesti filmikunstil on täitunud väärikas 100 aasta juubel ja just seetõttu otsustasimegi arutleda ühe unustatud linateose üle. Et film on üks võimsamaid inimeste ajalooteadvuse kujundajaid, on oluline uurida ja lahti mõtestada selles leiduvat infot. Artiklis mõtisklemegi, kuidas võib film mõjutada

Postitatud Artikkel, Filmiretsensioon, Paber

Rännak Tõva vabariigi ajaloo ja uskumuste keskele

Siberis, Aasia geograafilises keskpunktis asuv Tõvamaa on omamoodi paik. Sealsete inimeste igapäevaelu on kujundanud veekogude – eelkõige Jenissei – lähedus, kohati lõputuna näivad mäeahelikud ning kõikjal laiutav stepimaastik. Tuhandeid aastaid on nomaadlus aidanud sealsel rahval ellu jääda. Käsikäes ja ühtmoodi

Postitatud Artikkel, Eesti arheoloog välismaal, Paber

Mammutiluude jahil

Ettevaatlikult eemaldatakse mammuti ülemise lõualuu fragmendi ümbert pinnast. Foto: Lembi Lõugas.

Kõik teavad mammuteid – suured karvased vandid, kes ammustel aegadel mööda lumiseid jäävälju liikusid. Vähem teatakse seda, et ka Eestist on mammutiluid leitud, ning veelgi vähem on kuuldud sellest, et vaid 3700 aastat tagasi elasid need suursugused loomad kaugel Põhja-Jäämeres Wrangeli saarel, kuni nad lõplikult välja surid. Selles loos tuleb aga juttu hoopis lõunapoolsematest mammutipopulatsioonidest, kes kord praegust Poola ala asustasid.

Postitatud Artikkel, Eesti arheoloog välismaal, Paber

Haruldane sõjanuiapea Hargla Tammekülast

Ain_M2esalu_Haruldane_S6januiapea_Hargla_Tammekylast_1

2008. aasta suvel leiti ansambli Metsatöll trummari Marko Atso Harglas Tammekülas asuva talu õuelt pronksist nuiapea, mille sarnaseid pole Eestist varem avastatud.

Postitatud Artikkel, Esemelugu, Paber

Enneolematu hauarüüste Niklusmäel

Anna Hints. Üllatavalt hästi olid säilinud puidust kirstud, mis tavaliselt hävivad maapinnas kiiresti.

Ligi poolteist aastat tagasi jõudis arheoloogideni info kalme rüüstamisest Valga lähedal Niklusmäel. Kohale jõudnud arheoloogid leidsid eest suured kraavid ja pinnasehunnikud – vana matmispaik oli kopaga segi pööratud. Avastati suurim hauarüüste Eesti ajaloos.

Postitatud Artikkel, Paber, Probleemlugu

Saaremaa sepad tundsid oma kunsti

Septembris jõudsid lõpule arheoloogide kaevetööd Käku sepikojas Saaremaal, kust kahekuuse nõgise töö järel tuli päevavalgele suur hulk mitmesuguseid leide, millest osa kinnitas varasemaid teadmisi, osa aga valmistas arheoloogidele üllatusi. Alumised kihid pole oma saladusi veel üldse paljastanud.

Postitatud Artikkel, Kaanelugu, Paber