Kui näete kõndimas peaaegu üleni mullast kogu, mudarada järel, võite olla üsna kindel, et see on arheoloog, kes parasjagu tuleb välitöödelt. Ent mida arheoloogid nii-öelda „augus“ teevad? Kas piisab pintslikese ja kühvlikesega pinnase ühest kohast teise tõstmisest või on nooleotste väljakaevamine tegelikult keerulisem?
Arheoloogi tööring:
Eeltööd
Arheoloog läheb kaevama kas oma teaduslikust huvist lähtudes, mille puhul valib ise muistise välja, või tulenevalt vajadusest, näiteks kui muistis on hävimisohus. Sõltumata põhjustest, miks välitöödele minnakse, on vaja koguda võimalikult head eelteadmised muistise kohta, mida kaevama asutakse. Selleks tutvutakse varem olemasoleva infoga, näiteks teadetega huvipakkuvast piirkonnast pärit juhuleidudest või kohaliku pärimusega.
Oluline on selgeks teha ka muistise ümbrus: millisel maastikul objekt asub, kui palju on maaparandustööd keskkonda mõjutanud jne. Nii tekib arheoloogile ettekujutus sellest, mida ta üldse leida võib. Näiteks kui on teada, et piirkonnas on leitud inimluid, võib neid ka kaevamistel oodata. Ühtlasi vaadatakse muistis enne kaevamist üle ehk fikseeritakse selle olukord ning arheoloog saab hinnata töö mahukust, maksumust ja kavandada esialgse tööplaani.
Enne välitöödele minekut veendub arheoloog, et lahendatud on ka kõik olmeküsimused. Vajaduse korral otsitakse lähiümbruses ööbimiskoht ning kantakse hoolt pesemise ja toidutegemise võimaluste eest. Kaevamiste ajal võidakse ööbida telkides, kohalikes koolimajades, mõnel juhul ka külalistemajas – kõik sõltub muistise asupaigast, ligipääsetavusest, eelarvest, kaevamistele kuluvast ajast ja kaevajate hulgast.
Arheoloogi tööriistad sõltuvad suuresti sellest, mida või millist kihti kaevatakse. Ehitusrusu kihti kaevatakse labidatega, luustikke puhastatakse pintsli ja orgikestega. Peamiseks tööriistaks on tänapäeval siiski kellu või väike aiakühvel. Nendega saab pinnast eemaldada üsna kiirelt, aga samas säilib kontroll ja leide märgatakse neid algupärasest asukohast liigutamata. Arheoloogid kasutavad peale labidate ja kellude lusikaid, nuge, eri suuruses pintsleid, kõplaid, rehasid.
Lisaks vahenditele, millega pinnast eemaldada, vajavad arheoloogid ka mõõteriistu, näiteks nivelliiri ja tahhümeetrit.
Välitööd
Välitööde alguses määratakse ala, mis läbi kaevatakse. Selle märkimisega maapinnale moodustub enamasti kas ristküliku- või ruudukujuline kaevand. Mahamärkimisel arvestatakse võimalikult palju ka ilmakaartega, mis teeb hilisema dokumenteerimise lihtsamaks.
Lisa kommentaar