Keskmine rauaaeg hõlmab kahte perioodi: rahvasterännuaeg (450-700 AD) ja eelviikingiaeg (700-850 AD). Aset leidsid mitmed muutused. Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp — nn. kivivarekalmed, millel erinevalt varasematest tarandkalmetest puudub kindel sisekonstruktsioon. Enamasti on neisse maetud põletatult, kuid on leitud ka laibamatuseid. Rahvasterännuajast on neid teada siiski vähe (Proosa, Paju), kuid seda silmatorkavam on hauapanuste, sealhulgas skandinaavia importesemete ja relvade rohkus. Mitmel pool maeti edasi ka vanadesse tarandkalmetesse, kuid uusi tarandeid enam ei ehitatud. Kagu- ja Kirde-Eestis hakati matma ümaratesse või piklikesse liivakääbastesse. Praeguseks tuntakse üle tuhande üksikkääpa ligi 140 kääbaskalmistus.  Enam kui varasematest rauaaja perioodidest on teada ja uuritud intensiivse ja ulatusliku kultuurkihiga asulakohti. Tulemuste põhjal  on oletatud, et kompaktsed külad hakkasidki tekkima valdavalt alles keskmisel rauaajal. Maapinnal nähtavatest põllusüsteemidest kuuluvad keskmisse rauaaega osa põllukivihunnikute välju ja arvatavasti varasemad ribapõllud, võimalik, et ka osa lapipõlde. Uueks jooneks on linnuste rajamine, eriti eelviikingiajal. Selleaegset kultuurkihti või leide on täheldatud enam kui viiekümnel linnusel. Perioodile on iseloomulik nn. linnus-asula süsteem, mis koosnes linnusest ja selle ümbruses paiknevast avaasulast. Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide —  relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid. Saksa kroonikates ja skandinaavia saagades on ka mõningaid kirjalikke teateid Eesti ala kohta keskmisel rauaajal.

Enamik leide on saadud linnustest ja asulatest, sealhulgas peaaegu täielikult läbi uuritud Rõuge linnuselt ja ulatuslikult kaevatud asulakohalt selle linnuse lähedal. Mõnevõrra on esemeid kalmetest ja peitleidudest ning on ka üksik- ja juhuleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja vikateid, naaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, sarvkamm, jms. Relvadest on saadud odaotsi, nooleotsi, mõõku, võitlusnuge ja kilpide osi (kuplaid, käepidemeid, naaste). Enamik relvadest pärineb Alulinna, Kirimäe ja Rikassaare peitleiust. Ehetest lisanduvad loendisse metallist ehtenõelad, sõled, kaela- ja käevõrud, sõrmused ning kaelakeede (helmed, ripatsid jms.), vööde  ja rõivaste osad. Ehted jätkavad suuresti rooma rauaaegseid vorme ja on üpris rahvusvahelise ilmega.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Mandel, M., Tamla, T.  Rikassaare relvaleid. — Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 28, 2,  1977, 158-164.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti  Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.
Laul, S., Tõnisson, E. Muistsete sirpide ja vikatite kujunemisloost Eestis. — Muinasaja teadus 1. Arheoloogiline kogumik. Tallinn 1991, 45-65.
Ligi, P. Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi- ja rauaajal. — Muinasaja teadus 3. Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Tallinn 1995, 182-270.
Lõugas, V. Das mitteleisenzeitliche Steingrab von Lehmja Loo in Nähe von Tallinn. — Suomen  Muinaismuistoyhdistuksen Aikakauskirja 75, Helsinki 1973, 177-131.
Moora, H. Hõbeaare Pilistverest. — Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat I, 1925. Tartu 1925, 110-117.
Moora, H. Der Verwahrfund von Piilsi, Kirchspiel Avinurme. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat, 1933. Tartu 1935, 283-303.
Moora, H. Peedu Kerimäki — Muistse Eesti linnused. Tartu. Õpetatud Eesti Selts 1939, 101-120.
Schmiedehelm, M. Der Fund von Kirimäe in Estland. — Suomen  Muinaismuistoyhdistuksen Aikakauskirja XXXV:1. Helsinki 1924, 3-36.
Schmiedehelm, M. Einige Funde der mittlere Eisenzeit in Estland. — Ksiega pamiatkowa ku ucsczeniu siedemdziesiatej rocznicy urodzin prof. Dr. Wlodzimieraza Demetrykiewicza. Biblioteka Prehistoryczna I. Poznan 1930, 318-329.
Schmiedehelm, M. Keskmise rauaaja aardeleid Kambjast. — Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat IX-X, 1933/34. Tartu 1934, 212-224.
Selirand, J., Deemant, K. Völkerwanderungzeitliche Gegenstände mit ostskandinavischen Ornamenten von Proosa (Nortestland). — Fornvännen, 80, 1985, 243-152.
Tallgren, A. M. Zur Archäologie Eestis II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr. Dorpat 1925.