Keskmisel rauaajal kanti peamiselt spiraalsõrmuseid, mida valmistati ümmarguse, kolmnurkse, teravovaalse või lamekumera ristlõikega pronks-, harvem hõbetraadist. Lamekumer läbilõige on  eriti iseloomulik rahvasterännuaja sõrmustele. Otsad on neil üldiselt peenenevad. Tavaliselt on sõrmused kahe või kolme keermega ja mõnikord laiema keskosaga. Esineb ristjoontest ornamenti. Rahvasterännuajal jätkus juba rooma rauaaja lõpul levinud pikiharjaliste otsaplaatidega  spiraalsõrmuste kasutamine. Vähem, peamiselt rahvasterännuaja algul, esineb lahtiste otstega sõrmuseid. Need on suhteliselt laiad, paelja ristlõikega ning mõnikord ornamenditud rist- ja põikjoontega. 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.