KAELAKEEDE OSAD

Keskmisel rauaajal on kantud kaelaehetena mitmesuguseid klaasist, savist, harvem merevaigust helmestest keesid. Levinud olid sinised, vähem muud värvi polüeedrilised fassetitud nurkadega klaashelmed. Kagu-Eestist on leitud rohkesti enamasti silindri- ja rõngakujulisi savihelmeid. Peamiselt Rõuge ja Otepää linnuselt on leitud pronksplaadist kolmnurkseid ja trapetsikujulisi ripatseid, mida võidi kanda nii kaelaehete kui ka rinnakeede küljes. Vähestel kaunistatud eksemplaridel on täkke-, joon- või kummitud kühmornament. Lõunapoolses Eestis on hakatud kandma pronksist kellukesekujulisi ripatseid, kuid üldisemaks muutusid need siiski alles viikingiajal. Eheteks on kasutatud ka loomaluid ja -hambaid. 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.

Keskmine rauaaeg Vööosad