EHTENÕELAD

Võrreldes rooma rauaajaga suurenes rahvasterännuajal, eriti aga  viikingiajal, taas naiste  rõivaste kinnitamisel ehte- ehk rinnanõelte kasutamine. Neid kanti  paariti, mis võisid omavahel olla ühendatud ketiga. Erandiks on rõngaspeaga ehtenõelad, mida kasutati peamiselt ühekaupa pealisriide kinnituseks rinnal ja tõenäoliselt nii naiste kui ka meeste poolt. Enamik ehtenõelu esindavad baltipäraseid tüüpe. Kõige laiemalt olid levinud kolmnurkpeaga rinnanõelad. Varasemad neist on lameda peaosaga, mille otstesse hakati hiljem tegema kübara-, koonuse-, või seenekujulisi nuppe. Esineb ka nõelu, mille pea keskel on kolmnurkne ornamentimata süvend, kus vahel võib olla nupuke. Nõelu on kaunistatud kontsentriliste kolmnurkadega, millele võivad lisanduda loomafiguurid. Eelviikingiajal esines kandilise kaelaosa ja kolmnurkse süvendiga nõelu. Rahvasterännuajal kasutati vähesel määral koonilise peaga rinnanõelu. Nende peaosa on mõnikord profileeritud ja kaelaosa tavaliselt läbistatud auguga. Peale pronksi on selliseid nõelu valmistatud ka luust. Põhja-Eestis olid toona levinud ketaspeaga ehtenõelad. Nende nõelte pead on mõnikord kaetud õhukese hõbeplekiga ja kaunistatud kummitud kühmukeste, silmakeste ja ringikestega. Eelviikingiajal  kanti rohkesti rauast ja pronksist rõngaspeaga rinnanõelu. Pronksist nõeltel on kael oma kujult erineva, see võib laieneda või olla kaetud mõigastega. Ümber pearõnga võib esineda hõbetraadi mässingut ja kaelal ümmargust iluplaati. Hilisemad rõngaspeaga nõelad on ristlõikelt kolmnurkse kaelaga ja sageli kettakujuliste laienditega. Selliste nõelte pea on tihti mässitud hõbetraadiga ja mõnel eksemplaril esineb ripatsitest garnituur. Ristikujulise laiendiga nõeltel on kolmnurkse ristlõikega kael, kusjuures kaela esiplaati tähistav ülemine mõigas on üsna pikk, moodustades väikese põikharu. Keskmise rauaaja lõpus olid vähesel hulgal levinud lameda pronkstraadiga mähitud peaga karjaskeppnõelad ja importesemetena varased ristpeaga rinnanõelad
 

Kirjandust.

Ariste, E. Über die in Estland gefundenen Ringkopfnadeln. — Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised, XXX, Tartu 1938, 48-64.
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.
Mägi, M. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad — võõrapärased ja omad. — Eesti Arheoloogia Ajakiri, 1. Tallinn 1997, 26-83.

Rõngaspeaga ehtenõel Väike-Kaljust

Kolmnurkpeaga ehtenõelad Injust

Keskmine rauaaeg Sõled