MÕÕGAD

Keskmisel rauaajal olid mõõgad suhteliselt haruldased. Mõnevõrra on siiski leitud teramike fragmente ning käepidemete ja mõõgatuppede osi. Nelja-viie kaheteralise mõõga katked on saadud Kirimäelt ja üks teramik Lehmja-Loo kivikalmistust. Ühel Kirimäe katkel on tera kaetud õhukese damasseeritud terase kihiga. Käsitletava perioodi mõõga käepidemete nuppe on teada vähemalt neli, neist kaks rauast ja kaks pronksist. Paju kivikalmest on stiliseeritud loomapeadega skandinaaviapärane pronksist kolmnurkse kujuga unikaalne pidemenupp. Proosa kivivarekalmest on leitud pronksist reljeefse luunulakujulistest kaartest koosneva ornamendiga nn. rõngasmõõga pidemenupp, mis võib pärineda praeguse Šveitsi alalt. Rauast pidemenupud on saadud Kirimäelt ja Peedu linnusest. Proosa, Lagedi I, Ehmja ja Paju kivikalmetest ja Peedu linnuselt, võimalik, et mujaltki, on leitud keskmise rauaaja mõõgatuppede otsikuid. Need on U-kujulised ja valmistatud kas pronksist või rauast. Proosa kivivarekalmest on saadud üks Salini stiil I ornamendiga kullatud pronksnaast, mida on oletatud pärinevaks mõõgatupe küljest. 
 

Kirjandust.

Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.

Keskmine rauaaeg Võitlusnoad