Keskmise rauaaja kirved sarnanevad oma kujult varasematega, kuid on neist üldiselt suuremad ja raskemad. Õõskirved, mis püsisid kasutusel vähemalt kuni eelviikingiajani, on ka laiema teraga. Rahvasterännuajal esineb üksikute eksemplaridena laieneva kannaga silmaga kirveid, mida on ilmselt kasutatud relvana.

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.