Narva kultuurist tuntakse tulekivist nooleotsi vaid üksikuid. Need on valmistatud laastudest ja suhteliselt vähe töödeldud, retušitud on vaid tippu ja rootsu. Arvukaks leiuliigiks muutusid tulekivist nooleotsad tüüpilise kammkeraamika kultuuris. Neid on põhjalikult töödeldud ja sageli retušitud kogu pinnalt. Kõige sagedamini esinevaks vormiks on mitmes suuruses ja erineva paksusega nn. pajulehekujulised, teravovaalse lehega nooleotsad. Lehe ristlõige on peamiselt teravovaalne. Laialt on levinud ka rombikujulised nooleotsad, mis on samuti peamiselt teravovaalse lehe ristlõikega. Tuntakse ka selgemini välja töötatud rootsuosaga eksemplare, kus tera on valdavalt kolmnurgakujuline. Rootsud on kahepoolselt retušitud. Hilisneoliitikumis lisanduvad kolmnurksed ja südamekujulised nooleotsad.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.