TULEKIVIST NOOLEOTSAD
Narva kultuurist tuntakse tulekivist
nooleotsi vaid üksikuid. Need on valmistatud laastudest ja suhteliselt
vähe töödeldud, retuitud on vaid tippu ja rootsu. Arvukaks
leiuliigiks muutusid tulekivist nooleotsad tüüpilise kammkeraamika
kultuuris. Neid on põhjalikult töödeldud ja sageli retuitud
kogu pinnalt. Kõige sagedamini esinevaks vormiks on mitmes suuruses
ja erineva paksusega nn. pajulehekujulised, teravovaalse lehega nooleotsad.
Lehe ristlõige on peamiselt teravovaalne. Laialt on levinud ka rombikujulised
nooleotsad, mis on samuti peamiselt teravovaalse lehe ristlõikega.
Tuntakse ka selgemini välja töötatud rootsuosaga eksemplare,
kus tera on valdavalt kolmnurgakujuline. Rootsud on kahepoolselt retuitud.
Hilisneoliitikumis lisanduvad kolmnurksed ja südamekujulised nooleotsad.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
 |

|