PRONKSIAEG (1500 - 500 aastat e.Kr.)

Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1500 - 1100 aastat e.Kr.) ja nooremat (1100 - 500 aastat e.Kr.) perioodi. Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, kindlaid sellesse aega kuuluvaid kinnismuistiseid teatakse vähe.

Vanemasse pronksiaega kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Äksist, Tahulast, Pähklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Käeslast, Tõstamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast.

Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises aineses taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel, Saaremaal ja Hiiumaal. Põhja-Eestis ja Saaremaal on esmakordselt esiajaloos hakatud asulakohti kindlustama. Muutused toimusid ka matmisviisis hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Erandina esineb ka laevakujulisi kivikalmeid. Rajati esimesed maakasutussüsteemid, mille jäänuseid põllupeenrad ja -kivihunnikud - on säilinud tänaseni. See osutab muudatustele muinasühiskonnas, mida iseloomustavad valdavalt üksiktalulised ja põhiliselt viljelusmajandusega tegelevad asustusüksused koos suhteliselt teravalt esile tuleva sotsiaalse ja majandusliku diferentseeritusega. Märksa vähem on andmeid Eesti sisemaa nooremast pronksiajast, mille areng on olnud omanäoline ja kuhu ei ulatunud kivikirstkalmetesse matmise traditsioon. Asustuse jätkumises seal ei ole põhjust kahelda, ka majanduses oli kesksel kohal maaviljelus ja karjakasvatus. Ühiskonna sotsiaalne ja kultuuriline areng kulges aga sisemaal teisiti kui rannikulähedases piirkonnas.

Valdav osa leiuainesest pärineb kindlustatud asulatest, millest põhjalikumalt on arheoloogiliselt uuritud Asvat ja Ridalat Saaremaal ning Irut Põhja-Eestis. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Kraut, A. Die Steinkistengräber von Jõelähtme. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 1985, 34, 4, 348-350.
Lang, V. Eesti labidaspeaga luunõelte dateerimisest. Stilus. Eesti Arheoloogiaseltsi Teated, 1, 1992, 8-32.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita  jõe alamjooksu piirkonnas. Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.
Ligi, P. Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi- ja rauaajal. Muinasaja teadus 3. Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Tallinn 1995, 182-270.
Lõugas, V. Eesti vanimatest oimuehetest. Muinasaja teadus 1. Arheoloogiline kogumik. Tallinn 1991, 66-74.
Lõugas, V. Sõrve laevkalmed. Studia archaeologica in memoriam Harri Moora. Tallinn 1970, 111-118.
Lõugas, V. Zur Geschichte der bronzezeitlichen Metallindustrie in Estland. Pronksiajast varase feodalismini. Uurimusi Baltimaade ja naaberalade arheoloogiast. Tallinn 1966, 102-113.
Tallgren, A. M. Zur Archäologie Eestis I. Vom Anfang der Besiedlung bis etwa 500 n. Chr. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis B III 6. Dorpat 1922.
Šturms, E. Die Kulturbeziehungen Estlands in der Bronze- und frühen Eisenzeit. Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1932. Tartu 1935, 245-277.

Savinõud