|
Kriiska, Jonuks, Kraas. Eesti muinasesemed.
Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis. Viimase jääaja järgsed muutused looduskeskkonnas olid selleks ajaks stabiliseerunud vastavaks praegusele parasvöötmele ja Eesti ala kattunud metsadega. Keskmine kiviaeg on püügimajandusliku asustuse ajajärk. Elatud on veekogude ääres. Mesoliitikumi varasema osa asustus on sisemaaline ja seotud järvede ja jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Hilismesoliitikumist pärineb ka Eesti vanim võrgujäänuse leid. Perioodi hilisemas osas on sisemaa asustuse kõrvale tekkinud mereäärne asustus Mandri-Eesti rannikul ja asustatud saared. Selleaegseid asulakohti tuntakse Saaremaalt, Hiiumaalt ja isegi Ruhnust. Rannikuasustuse majanduslikuks aluseks oli hülgeküttimine, mille kõrval jätkusid võimalust mööda ka traditsioonilised jahi, kalapüügi ja koriluse vormid. Algul peatuti saartel ilmselt vaid ajutiselt, kuid võimalik, et juba mesoliitikumis on Saaremaal kujunenud välja paikne asustus. Mesoliitilise arheoloogilis-kultuurilise kompleksi üldnimetuseks on Kunda kultuur. Loomulikult ei ole see kogu nelja tuhande aasta pikkuses ajavahemikus päris ühtne, kuid toimunud muutustes on arengupidevus. Eestist tuntakse seni ligi poolsada keskmise kiviaja asulakohta ja võimalik, et sellise vanusega on ka mõned haualeiud. Arvukaimaks leiuliigiks mesoliitilistest
asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed
ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi
ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Mesoliitikumi
algul on rohkesti kasutatud kvaliteetset mustjaspruuni värvi kriidilademe
tulekivi, mis pärineb arvatavasti Lõuna-Leedu või Valgevene
aladelt. Hilisemal ajal on määrav olnud kohalik kivim. Kesk-Eestis,
kus looduses leidub kõige paremat tulekivi, jäi selle osakaal
peaaegu ainuvalitsevaks kogu mesoliitikumi jooksul. Rannikul ja saartel
on tihti enam kasutatud kvartsi, kuigi ka nendel aladel leidub mõnevõrra
looduslikku tulekivi. Tööriistade hulgas eristatakse visuaalse
vaatlusega kindlakstehtavaid teisese töötlusega lõhestustehnikas
väikeesemed. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad,
seejärel uuritsaid,
vähem on puure ja teisi tööriistu sealhulgas ka kombineeritud
variante, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Kivitöötlemiseks
kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid.
Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Nende
sortiment on olnud väga mitmekesine, kuid enamikes mesoliitilistes
muististes on luuaines säilinud väga halvasti või puuduvad
luuesemed täiesti. Raieriistad, silmata
kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest
ning luust
ja sarvest. Mitmesuguseid kirveid, kirkasid, haamreid ja muid sissepuuritud
varretusauguga
tööriistu on tehtud põdrasarvest. Silmata kirveste
ja talbade varretamiseks on kasutatud sarvest
kirvepäid. Jahi- ja kalastustarvetest on leitud tulekivist
ja luust
nooleotsi, luust
odaotsi, luust
ja sarvest pistodasid, luust
ahingu- ja harpuuniotsi,
tuurasid,
õngekonkse,
õnge-
ja võrguraskusi.
Muudest luust tööriistadest on arvukamalt mitmesugused naasklid
ja teravikud. Leitud on ka rõivastel ja kaelas kantud hammasripatseid
ning natuke luust
ja sarvest pisiplastikat.
Kirjandust. Indreko, R.
Die mittlere Steinzeit in Estland. Mit einer Übersicht Über
die Geologie des Kunda-Sees von K. Orviku. Kungl. Vitterhets Historie
och Antikvitets Akademiens Handlingar, 66. Stockholm 1948.
|