LUUST NOOLEOTSAD 

Mesoliitikumist tuntakse mitmesuguse kujuga luust nooleotsi. Need on hästi voolitud ja üldiselt lihvitud pinnaga. Juba varamesoliitikumist on levinud kaksikkoonilised otsikud, sealjuures varasematel eksemplaridel  on pikem rootsuosa. Küllaltki iseloomlikud, eriti hilismesoliitikumile, on pika rootsu ja lühikese lehega  ühe või kahe kisuga nooleotsad. Kasutatud on ka pikki ja peenikesi nn. nõelakujulisi ja teravovaalseid nn. pajulehekujulisi nooleotsi.  Viimased on erineva suuruse ja lehe ristlõikega. Sealhulgas on nii terava kui lõigatud kannaosaga ja rootsuga eksemplare.
 

Kirjandust.

Indreko, R. Die Mittlere Steinzeit in Estland. Mit einer Übersicht “Über die Geologie des Kunda-Sees” von K. Orviku. — Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Handlingar, 66. Stockholm 1948.
Jaanits, L. Kultuuri arengupidevusest Eestis üleminekul keskmiselt nooremale kiviajale. — Studia archaeologica in memoriam Harri Moora. Tallinn 1970, 81-87.
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.

Luust nooleotsad Pulli asulakohalt 

Luust nooleotsad Kunda asulakohalt 

Luust nooleotsad Tőrvalast 

Mesoliitikum Luust odaotsad