Kirved on valmistatud kristalsetest rändkividest, sageli on kasutatud diabaasi, uraliitporfüriiti ja teisi kivimeid. Kivikirved on ovaalja üldkuju ja ovaalse või korrapäratu ristlõikega. Pinnad on tihti konarlikud ning tavaliselt on lihvitud vaid teraosa ja mõned pinna ebatasasused. Esmalt lõhestustehnikas töödeldud ja  seejärel lihvitud tera on kumer, harvem sirge. Rändkividest on valmistatud ka talvad. Sageli esineb diabaasi, porfüriiti, lepatiiti ja teisi kivimeid. Domineerivad ristiteralised eksemplarid. Need on ovaalja või trapetsja üldkuju ja valdavalt ovaalse ristlõikega. Lihvitud on kas vaid teraosa või kogu pind. Küllaltki sageli on leitud õõnestalbu. Needki on ovaalja või trapetsja kujuga, küljed tera suunas veidi laienevad. Üks laba on tihti kumer, teine lame ning ristlõige segmendikujuline. Tera on lihvitud õõnsaks. Õõnestalvad on üldiselt väga hästi, sageli kogu pinnalt lihvitud.
 

Kirjandust.

Indreko, R. Die Mittlere Steinzeit in Estland. Mit einer Übersicht “Über die Geologie des Kunda-Sees” von K. Orviku. — Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Handlingar, 66. Stockholm 1948.
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.