KÄEVÕRUD
Käevõrud olid rooma rauaajal
väga laialt kasutusel ja muude ehete kõrval sagedane hauapanus
tarandkalmetes. Esineb lihtsaid ümara, ovaalse, nelinurkse, kolmnurkse,
lame- või õõneskumera ristlõikega kitsaid võrusid,
mis mõnikord on otstelt, harva kogu pinnalt kaunistatud täketest
või soontest ornamendiga. Õhukesi lihtsaid käevõrusid
kanti sageli mitme kaupa koos. Rooma rauaaja teisel poolel on nende kõrvale
ilmunud ka laiemad paelja või lamekumera ristlõikega võrud,
mis on otstelt, harvem üle kogu pinna kaunistatud silmakeste, sõõride
või punktiirjoontega. Leitud on ka laiu õhukesi pikiharjalisi
lahtiste otstega eksemplare, nuppotstega võrusid, nii õhukesi
kui massiivseid nn. seeriakäevõrusid, spiraalkäevõrusid
ja vähesel määral pronkstraadiga mähitud raudkäevõrusid.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
Lang, V. Muistne
Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine
Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. – Muinasaja
teadus 4. Tallinn 1996.
|

|