SÕRMUSED

Sõrmused on sagedaseks leiuks rooma rauaaja kalmetest. Kogu perioodi jooksul on kasutatud kinniseid ja spiraalsõrmuseid ning rooma rauaaja lõpus on tulnud tarvitusele ka prillspiraalsõrmused. Vanema rooma rauaaja kinnised sõrmused on valmistatud ümmarguse läbikõikega traadist, hiljem on neid hakatud tegema laiemast lame-, õõneskumera-, V-kujulise või kolmnurkse läbilõikega pronksribast, millel on sageli peal ka hari ja esineb ornamenti:silmakesi, täkkeid, jooni jms. Spiraalsõrmused on valmistatud ümmarguse, kolmnurkse, teravovaalse või lamekumera ristlõikega traadist. Otsad on sageli peenenevad ja vahel joonkaunistusega. Valdavalt on sõrmustel vaid kaks kuni kolm keerdu, hilisematel eksemplaridel esineb ka laiem keskkeere ja pikiharjaline kesk- või otsaplaat. Loode-Eestist Proosa ja Mõigu-Peetri tarandkalmest on leitud kolm rooma rauaaegset kullast spiraalsõrmust. Prillspiraalsõrmustel on otsad sõrmuse peal lahti ja kumbki ots on väänatud kaheks erisuunaliseks spiraaliks. Rooma rauaaja prillspiraalsõrmuste ristlõige on üldiselt lamekumer. 
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas. Tallinn 1993.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.

Pronksist spiraalsõrmused Mõigu-Peetri tarandkalmest

Sõrmused Kohtla-Järve II tarandkalmest

Prillspiraalsõrmus Kohtla-Järve II tarandkalmest

Rooma rauaaeg Kaelakeede osad