OIMUEHTED 

Kivikalmetest, eriti Saaremaalt on leitud kümmekond tervet ja veerandsada katkist spiraalse keskosa ja lusikataoliste otstega oimuehet. See ehtevorm on levinud suhteliselt piiratud alal peamiselt Eestis ja Lätis, kuid lähtevorm võib pärineda Volga keskjooksu alalt või Kagu-Euroopast. Kõmsi ja Kurevere tarandkalmetest on leitud neli pika aasa ja lusikataoliste otstega nn. kõmsi tüüpi oimuehet ja kaks tagaküljelt aasaga varustatud serviti kokkuvalatud ümmargusest kettakesest nn. ananjino tüüpi oimuehet või naastu. Mõlemad ehtetüübid omavad häid vasteid Volga piirkonnas. 
 

Kirjandust. 

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982. 
Lõugas, V. Eesti vanimatest oimuehetest. Muinasaja teadus 1. Arheoloogiline kogumik. Tallinn 1991, 66-74. 
 

Oimuehte fragment
Eelrooma rauaaeg Rooma rauaaeg