JAHVEKIVID
JA -ALUSED
Küllaltki arvukalt on pronksiaegsetest
asulatest leitud vilja jahvatamiseks kasutatud kivimunakaid ja suuremaid
kive, millel jahvatamine on toimunud. Need nn. jahvekivid on pikaajalisest
hõõrumisest kulunud tahuliseks ja alused pealt nõgusaks.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
Lang, V. Muistne
Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine
Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja
teadus 4. Tallinn 1996.
Mandel, M.
Läänemaa esiajalugu. Haapsalu. Lääne Elu 1993. |
 |