Küllaltki arvukalt on pronksiaegsetest asulatest leitud vilja jahvatamiseks kasutatud kivimunakaid ja suuremaid kive, millel jahvatamine on toimunud. Need nn. jahvekivid on pikaajalisest hõõrumisest kulunud tahuliseks ja alused pealt nõgusaks.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.
Mandel, M. Läänemaa esiajalugu. Haapsalu. Lääne Elu 1993.