SILMAGA KIVIKIRVED
Pronksiajal jätkus silmaga kivikirveste
kasutamine, kusjuures mitmed tolleaegsed tüübid on levinud laiemalt
kogu Põhja- ja Ida-Euroopas. Selle perioodiga seotakse viisnurkseid,
kolmnurkseid, rombikujulisi ja nn. painutatud kannaga kirved. Need
on töötluselt märksa lihtsamad neoliitilistest venekirvestest.
Esimese kolme tüübi puhul esineb nii teravate rõhutatud
kantidega kui ka ümaramate vormidega eksemplare. Erinevalt teistest
tüüpidest on kolmnurksetel kirvestel silm kanna lähedal
ja mõnikord võivad sellised kirved olla väga massiivsed.
Täpsemalt on õnnestunud dateerida seni vaid üksikuid Eestist
leitud kivikirveid: (1) Võrtsjärve äärest Vaiblast
leitud kirve silmas säilinud varrejäänus andis radiosüsiniku
meetodil vanuseks u. 1520-1050 aastat e.Kr. (kal.) ning (2) painutatud
kannaga kirve poolmik ja ehk teisedki kirveste katkendid Asva kindlustatud
asulast kuuluvad nooremasse pronksiaega.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
Kriiska, A. Vaibla
kivikirves. — Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2, 1998, 154-157. |
|