Neoliitilise pisiplastika kõige sagedamini esinevaks vormiks on luufiguurid. Peamiselt on neid saadud hilisneoliitilistest muististest. Kujutatud on loomi, linde, usse ja inimesi. Enamus kujukesi on olnud kasutusel ripatsitena, mis valdavalt on ühepoolse töötlusega. Riigiküla III ja Villa asulast on leitud vastavalt põdrasarvest ja luust põdrapead kujutava skulptuuri fragment. Tamulast ja Kudrukülast on tulnud välja ühest otsast nikerdatud linnukujuga kaunistatud  nuge ja lusikaid meenutavaid luuesemeid.
 

Kirjandust.

Jaanits, L. Jooni kiviaja uskumustest. – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis II. Tallinn 1961, 5-70.
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.