KÄEVÕRUD

Käevõrud olid rooma rauaajal väga laialt kasutusel ja muude ehete kõrval sagedane hauapanus tarandkalmetes. Esineb lihtsaid ümara, ovaalse, nelinurkse, kolmnurkse, lame- või õõneskumera ristlõikega kitsaid võrusid, mis mõnikord on otstelt, harva kogu pinnalt kaunistatud  täketest või soontest ornamendiga. Õhukesi lihtsaid käevõrusid kanti sageli mitme kaupa koos. Rooma rauaaja teisel poolel on nende kõrvale ilmunud ka laiemad paelja või lamekumera ristlõikega võrud, mis on otstelt, harvem üle kogu pinna kaunistatud silmakeste, sõõride või punktiirjoontega. Leitud on ka laiu õhukesi pikiharjalisi lahtiste otstega eksemplare, nuppotstega võrusid, nii õhukesi kui massiivseid nn. seeriakäevõrusid, spiraalkäevõrusid ja vähesel määral pronkstraadiga mähitud raudkäevõrusid.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. – Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.

 

Pronksist lamekumera ristlõikega käevõru Reinapi tarandkalmest

Pronksist lamekumera ristlõikega käevõru Reinapi tarandkalmest

Pronksist käevõru Väätsa tarandkalmest

Pronksist pikiharjaline käevõru Mõigu-Peetri tarandkalmest

Rooma rauaaeg Sõrmused