SÕLED 

Sõled on tarandkalmete leiuainese väga arvukas ehteliik, milles on rohkesti erinevaid tüüpe. Rooma rauaaja algupoolel levisid baltipärased pahksõled. Viimastest kujunesid kohapealsed kärbisõled, mis on eriti iseloomulikud Kagu-Eestile. Neil on  teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal. Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende  tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses. Kirde-Eestile omased on samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud türsamäe tüüpi sõled. Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa. Peakilpsõled võivad olla nii spiraali kui teljetoruga ja tavaliselt õõnsa kaarega, mis võib olla kaunistatud fasseteeringutega. Paljud neist on kaetud tinaga. Üle kogu Eesti on levinud lühikesed, kolmnurksete otstega nn. seondsõled. Needki on mõnikord tinaga või hõbedaga kaetud. Rooma rauaajal said alguse ka ambsõled. Neid on väga erinevaid variante. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja  tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga. Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad ketassõled. Need on tavaliselt azhuursed ja mõnikord kaunistatud emailiga. Ketassõlgedel on mitmeid kohalikke erivorme. Lõuna-Eestis on levinud peamiselt nuppudega äärte ja keskosas kodaratega sõled, Kagu-Eestis väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled. Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja  otstes on laiemad kettad. Viimased on sageli kaunistatud rombiga, mille ümbrus on täidetud valget ja punast või rohelist ja punast värvi emailiga. Mõnel juhul on sõle kaarel veel muidki eenduvaid kaunistusi. Üksikeksemplaridena on rooma rauaaja muististest saadud veel mitmeid eritüüpseid importsõlgi. 
 

Kirjandust. 

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.
Mandel, M. Emailehete mõistatused. — Horisont, 3, 1981, 35-37.
Laul, S. Jaagupi tarandkalme Elva rajoonis.— Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogumik II. Tallinn 1962, 13-57.
Moora, H. Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 N. Chr. – Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused XXIX. Tartu 1938.
 
 

Kärbisõlg Virunuka II tarandkalmest 
Tinaga kaetud kärbisõlg Virunuka IV tarandkalmest 
Hõbedaga kaetud kärbisõlg Virunuka tarandkalmistust 
Türsamäe tüüpi sõlg Türsamäe tarandkalmest 
Seondsõlg Jäbara E tarandkalmest 
Hõbedaga kaetud seondsõlg Unipiha tarandkalmest 
Ambsõlg Kobratu kalmest 
Ambsõlg Tõrma tarandkalmest 
Ambsõlg Reinapi tarandkalmestPronksist emailkaunistusega hoburaudsõlg Pada tarandkalmest 

Pronksist emailkaunistusega hoburaudsõlg Jäbara C tarandkalmestKetassõlg Vagula peitleiust 

Ketassõlg Pada tarandkalmestKetassõlg Triigi tarandkalmest



Pronksist emailkaunistusega hoburaudsõlg Liimalast 

Ketassõlg Siksali kalmistust 

Peakilpsõlg Jaagupi tarandkalmest 
 

Silmiksõlg Pada tarandkalmestSilmiksõlg Jäbara C tarandkalmest 
Rooma rauaaeg Kaelavõrud