Tüüpilise ja hilise kammkeraamika muististest on sageli saadud keraamilist pisiplastikat, enamasti küll katkenditena. Ainus terve, istuva looma või inimese kujuke on leitud seni Valmast.  Teised äratuntavad skulptuurikesed kujutavad inimesi,  loomi või veelinde. Figuurid on tugevasti stiliseeritud. On ka abstraktsemaid kujutisi, millel võib esineda ornamenti.
 

Kirjandust.

Jaanits, L. Jooni kiviaja uskumustest. – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis II. Tallinn 1961, 5-70.
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.