Siberis, Aasia geograafilises keskpunktis asuv Tõvamaa on omamoodi paik. Sealsete inimeste igapäevaelu on kujundanud veekogude – eelkõige Jenissei – lähedus, kohati lõputuna näivad mäeahelikud ning kõikjal laiutav stepimaastik. Tuhandeid aastaid on nomaadlus aidanud sealsel rahval ellu jääda. Käsikäes ja ühtmoodi olulisena eksisteerivad budism ja šamanism. Möödunud aasta juunis avanes loo autoril võimalus osaleda Tõva Vabariigis toimunud arheoloogilistest kaevamistest.
Minu reis Tõvamaale sai teoks Venemaa Geograafia Seltsi vahendusel, kelle kaudu võtsin osa Kõzõl-Kuragino-nimelisest ekspeditsioonist (kestus 2011–2014), mille käigus teostatakse arheoloogilised päästekaevamised muististel, mis jäävad Tõva pealinna Kõzõli ja Krasnojarski piirkonda ühendava rajatava raudtee alla. 2012. aastast alates on tegu rahvusvahelise projektiga ning tudengitest vabatahtlikke kaevajaid värvatakse lisaks Venemaale veel paljudest riikidest. Mina osalesin projekti esimese rahvusvahelise grupi koosseisus.
Katkendeid reisipäevikust:
4. juuni 2012
Esimese kaevamiste päeva puhul oli äratus kell kuus, mis aga tähendab, et Eestis oli kell üks öösel. Ärkasin suure ootuse ja põnevustundega tänase päeva suhtes. Objektil saime teada, et tegu on pronksiaegsete kivikalmetega. Paari sõnaga selgitati meile kaevamismeetodit ning paluti tööle asuda. Misjärel aga selgus, et minu meeskonnale usaldati kõige tähtsam ülesanne: lähedal olevasse metsatukka oli vaja välikemmerg ehitada. Minu hommikust saadik kestnud elevus kadus hetkega. Tuleb oodata homset, mis loodetavasti toob mu ellu natukene arheoloogiat.
5. juuni 2012
Kuuldavasti ei taha tõvalastest valvurid meie laagrit enam valvata. Nad nõuavad šamaanide kohest sekkumist, sest kardavad, et tänu kalmete kaevamisele võivad nad sealsed vaime kohata.
Tagantjärele tuleb tõdeda, et rohkem selleteemalisi jutte me ei kuule. Ei tea, kas vahetusid valvurid või tehti esivanemate hingedega rahu.
Täna algasid minu jaoks ka arheoloogilised kaevamised: esimeseks tööülesandeks oli kalme suuremast rohust puhastamine. Töövahendeid esialgu napib, aga loodetavasti on see alguse asi. Kuna kliima on siin kuiv, siis möödus tööpäev mõnusas tolmupilves, rääkimata ligi 40kraadisest temperatuurist ja lagipähe paistvast päikesest. Kodus pidi kuuldavasti olema klassikaline suvine suusailm: sajune ja 17–18 soojapügalat.
Arheoloogilisest perspektiivist on Tõva väga tuntud paik, tänu kesksele asukohale on alates paleoliitikumist seda loendamatul hulgal rändrahvaid läbinud ning materiaalsesse kultuuri oma jälje jätnud. Nii leidub Tõvas tuhandeid eriilmelisi ja -aegseid kalmeid. Mina kaevasin pronksiaegse Mongun-Taiga kultuuri kivikalmeid (9.–8. saj eKr), mis kuuluvad ühele järjekordsele rändrahvale, kelle eripäraks oli oma surnute matmine ümara põhiplaaniga kivikalmetesse ilma igasuguste esemeteta.
10. juuni 2012
Lisaks kaevamistele, mis jätkuvalt esinevad konstruktsiooni, st kalmekivide väljapuhastamises, käisime eile Tõva rahvusmuuseumis, kus külastasime arheoloogia väljapanekut. Muuseum oli hiljuti korda tehtud, püsiekspositsioon tundus üsna värske olevat ja meeldiva üllatusena rääkis tõvalannast giid inglise keelt.
Kõige kuulsam arheoloogiline periood on seal kandis seotud sküütide asustusega (8.–2. saj eKr). Suur osa arheoloogilisest ekspositsioonist keskendubki nende kultuurile, loomornamendile, ratsavarustusele ja relvadele. Väljapanekul olid leiud kääpast tingliku nimega Aržanis II (7. saj eKr), kust arheoloogid leidsid üle 9300 eseme, millest umbes 5700 olid kullast. Muinasjäänuste hulgas oli ka loendamatul hulgal helmeid. Tegu on perioodi ühe silmapaistvama matusega maailmas.
Neid leide imetledes tundus uskumatu, kuidas selline asi on üldse võimalik. Jäi mulje, et peaaegu kõik oli tehtud kas kullast või sellega kaunistatud: isegi kuninga püksid olid üleni kullast!
Tagasivaatavalt tuleb tõdeda, et see mägine maa koos oma looduse ja kultuuriga jäi südamesse. Lisaks olen erialaselt omandanud eriti kõrgetasemelise kalmekivide puhastamise oskuse, sest matused ja leiud jäid paraku teiste vahetuste jaoks.
________________________________
Rohkem infot projekti ja Tõva Vabariigi kohta vt Venemaa Geograafia Seltsi kodulehelt: http://www.rgo.ru/
Kääpa Aržanis II kohta vt nt Saksamaa Arheoloogia Instituudi kodulehelt:
Complete excavation of the kurgan Arzhan 2 including an undisturbed royal grave (late 7th century B.C.). http://www.dainst.org/en/project/russian-federation-tuva-arzhan?ft=all
