TUTULUS
Eestist on seni teada vaid üks
Skandinaavias peamiselt vööehtena laialt kasutatud nn.
tutulus. See on leitud 1839.aastal Keila lähedalt Tuulast.
Tutulusel on 7,1 cm suurune kumer alusplaat, mille keskosas paikneb murdunud
otsaga teravik ja tagaküljel kinnitusaas. Tutuluse tipp on ornamenditud
soontega ja alaosas profileeritud rantidega. Alusplaat on serval kaunistatud
kontsentriliste soontega ja keskosas ühendatud soontest ja täketest
poolkaartega, mis moodustavad tähe kujutise.
Kirjandust.
Lõugas, V.,
Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Teine, parandatud ja täiendatud
trükk. Tallinn 1988.
turms, E.
Die Kulturbeziehungen Estlands in der Bronze- und frühen Eisenzeit.
– Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1932. Tartu 1935, 245-277. |