Arvukaimaks ehteliigiks neoliitikumis on hammasripatsid, mida on leitud nii haudadest kui ka asulate kultuurkihist. Kasutatud on nii kiskjate (sealhulgas koerte) kihvu kui ka rohusööjate loomade lõikehambaid, millele on kinnitamiseks juureossa sisse puuritud auk või harvem sisse lõigatud soon. Ripatsitena on kantud samuti väikeloomade, nagu nugise, saarma, siili jms. alalõualuid.
 

Kirjandust.

Jaanits, L. Jooni kiviaja uskumustest. — Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis II. Tallinn 1961, 5-70.
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.