LUUST NOOLEOTSAD
Küllaltki rohkesti on nooleotsi
tehtud luust. Nende pinnad on voolitud tasaseks ja üldiselt hästi
lihvitud. Sageli esineb erineva suurusega nn. pajulehekujulisi, teravovaalse
kuju ja ristlõikega luust nooleotsi. Tihti on neil üks laba
kumeram ja selle esitipu või rootsu lähedal asub madal hari,
see võib olla ka kogu lehel. On rootsuga eksemplare. Teine enamlevinud
tüüp, eriti varaneoliitikumis, on nn. kaksikkoonilised nooleotsad,
mille keskseks osaks on paksend ja nii tera kui roots ahenevad sellest
kahele poole. Paksend võib paikneda tipu, keskosa või rootsu
lähedal. Sellised otsikud on väga erinevas suuruses ja proportsioonis,
ristlõige on kas ümmargune, ovaalne või kolmnurkne.
Kasutatud on ka pikki ja peenikesi nn. nõelakujulisi nooleotsi.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
 |

|