Uuritsaid on valmistatud peamiselt kvartsist ja tulekivist, harvem muudest materjalidest. Neid on tehtud nii kildudest kui laastudest, millel tera on tekitatud ühe pikliku killu eemaldamisel või retuši abil. Vastavalt töötera asukohast eristatakse nurk- ja keskuuritsaid. Kujult võivad uuritsad olla hulknurksed (peamiselt kolmnurksed), ovaaljad või ebakorrapärase kujuga. Väga väikesi eksemplare eristatakse ka mikrouuritsatena. Uuritsaid on kasutatud peamiselt arvatavasti luu ja sarve tükeldamiseks ning muudeks sarnasteks töödeks.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Kriiska, A. Kroodi ja Vihasoo III asula Eesti varaneoliitiliste kultuurirühmade kontekstis. — Eesti Arheoloogia Ajakiri, 1997, 1, 7-25.