VÖÖOSAD
Kõige rohkem on keskmise rauaaja
vöödest säilinud mitmesuguseid pronksist ja rauast pandlaid.
Arvukas vööosade kollektsioon on Proosa kivivarekalmest. Rahvasterännuaja
pandlad on kujult enamasti ovaalsed, pakseneva, mõnikord nukina
väljaulatuva või ristkülikukujulise esiosaga. Mõned
pandlad on valatud ühes tükis koos rihma otsanaastuga. Leitud
on samuti üksikuid nelinurkseid pandlaid. Haruldane on rikkaliku loomornamendiga
(Salini stiil I) pronksist hõbetamisjälgedega pannal Proosalt.
Muudest vööosadest on saadud rihmakeeli, -jagajaid ja naaste,
sealhulgas pronksist kübara- ja 3-kujulisi naaste. Eelviikingiajast
teatakse pandlaid vähe.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
Lang, V. Muistne
Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine
Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja
teadus 4. Tallinn 1996.
|
|