Kõige rohkem on keskmise rauaaja vöödest säilinud mitmesuguseid pronksist ja rauast pandlaid. Arvukas vööosade kollektsioon on Proosa kivivarekalmest. Rahvasterännuaja pandlad on kujult enamasti ovaalsed, pakseneva, mõnikord nukina väljaulatuva või ristkülikukujulise esiosaga. Mõned pandlad on valatud ühes tükis koos rihma otsanaastuga. Leitud on samuti üksikuid nelinurkseid pandlaid. Haruldane on rikkaliku loomornamendiga (Salini stiil I) pronksist hõbetamisjälgedega pannal Proosalt. Muudest vööosadest on saadud rihmakeeli, -jagajaid ja naaste, sealhulgas pronksist kübara- ja 3-kujulisi naaste. Eelviikingiajast teatakse pandlaid vähe.

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.