KAELAKEEDE
OSAD
Keskmisel rauaajal on kantud kaelaehetena
mitmesuguseid klaasist, savist, harvem merevaigust helmestest keesid. Levinud
olid sinised, vähem muud värvi polüeedrilised fassetitud
nurkadega klaashelmed. Kagu-Eestist on leitud rohkesti enamasti silindri-
ja rõngakujulisi savihelmeid. Peamiselt Rõuge ja Otepää
linnuselt on leitud pronksplaadist kolmnurkseid ja trapetsikujulisi ripatseid,
mida võidi kanda nii kaelaehete kui ka rinnakeede küljes. Vähestel
kaunistatud eksemplaridel on täkke-, joon- või kummitud kühmornament.
Lõunapoolses Eestis on hakatud kandma pronksist kellukesekujulisi
ripatseid, kuid üldisemaks muutusid need siiski alles viikingiajal.
Eheteks on kasutatud ka loomaluid ja -hambaid.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
Lang, V. Muistne
Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine
Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja
teadus 4. Tallinn 1996.
 |
|