SÕLED
Rahvasterännuajal kanti edasi
kärbis- ja silmiksõlgi, mis on aga üldiselt
suuremad kui varasemad eksemplarid. Enimlevinud tüübiks on ambsõled.
Eelmise perioodi pärandina esineb sagedasti tagasipööratud
jalaga ambsõlgi, mille peenenev jalg on mähitud ümber
kaare ja moodustab nõelahoidja. Rahvasterännuaja tüübiks
on aga valatud nõelahoidjaga sõled, mille jalg võib
olla kas labida-, kette- või tähekujuline. Ambsõled
on tihti ornamenditud pool- ja täissilmade ning joontega või
kaunistatud rõngaskarnituuriga. Viimased on sageli hõbedast.
Keskmise rauaaja lõpus on sõlgede osakaal ehtenõelte
kõrval märgatavalt vähenenud ja peamiselt on kasutatud
vaid mooninuppudega kaunistatud ambsõlgi ning öökullsõlgi.
Ilmselt kuuluvad sellesse aega ka varasemad hoburaudsõled,
mis on leitud Kunilepa peitleiust ning Otepää ja Rõuge
linnustelt. Need on enamasti rauast, kitsaste rulli keeratud otstega ja
ornamentimata. Mõnel eksemplaril on kaarel olnud pronkstraadist
mähis. Perioodi lõpul levisid ka pronksist kõrgemate
lamedate otsanuppudega ornamendiga hoburaudsõled. Meie
aladel ainulaadsed on Jägala linnuselt leitud sõrmiksõlg,
Lagedi V ja XIII kivikalmest leitud kaks Edela-Soomest pärit vähksõlge
ja Iru linnuselt saadud sümmeetriline sõlg.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
Lang, V. Muistne
Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine
Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja
teadus 4. Tallinn 1996.
Mägi-Lõugas,
M. Eesti viikingiaegsed hoburaudsõled ja nende ornament. — Eesti
Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 1994, 43,
4, 465-484. |

|