EHTENÕELAD
Võrreldes rooma rauaajaga
suurenes rahvasterännuajal, eriti aga viikingiajal, taas naiste
rõivaste kinnitamisel ehte- ehk rinnanõelte kasutamine. Neid
kanti paariti, mis võisid omavahel olla ühendatud ketiga.
Erandiks on rõngaspeaga ehtenõelad, mida kasutati peamiselt
ühekaupa pealisriide kinnituseks rinnal ja tõenäoliselt
nii naiste kui ka meeste poolt. Enamik ehtenõelu esindavad baltipäraseid
tüüpe. Kõige laiemalt olid levinud kolmnurkpeaga rinnanõelad.
Varasemad neist on lameda peaosaga, mille otstesse hakati hiljem tegema
kübara-, koonuse-, või seenekujulisi nuppe. Esineb ka nõelu,
mille pea keskel on kolmnurkne ornamentimata süvend, kus vahel võib
olla nupuke. Nõelu on kaunistatud kontsentriliste kolmnurkadega,
millele võivad lisanduda loomafiguurid. Eelviikingiajal esines kandilise
kaelaosa ja kolmnurkse süvendiga nõelu. Rahvasterännuajal
kasutati vähesel määral koonilise peaga rinnanõelu.
Nende peaosa on mõnikord profileeritud ja kaelaosa tavaliselt läbistatud
auguga. Peale pronksi on selliseid nõelu valmistatud ka luust. Põhja-Eestis
olid toona levinud ketaspeaga ehtenõelad. Nende nõelte
pead on mõnikord kaetud õhukese hõbeplekiga ja kaunistatud
kummitud kühmukeste, silmakeste ja ringikestega. Eelviikingiajal
kanti rohkesti rauast ja pronksist rõngaspeaga rinnanõelu.
Pronksist nõeltel on kael oma kujult erineva, see võib laieneda
või olla kaetud mõigastega. Ümber pearõnga võib
esineda hõbetraadi mässingut ja kaelal ümmargust iluplaati.
Hilisemad rõngaspeaga nõelad on ristlõikelt kolmnurkse
kaelaga ja sageli kettakujuliste laienditega. Selliste nõelte pea
on tihti mässitud hõbetraadiga ja mõnel eksemplaril
esineb ripatsitest garnituur. Ristikujulise laiendiga nõeltel on
kolmnurkse ristlõikega kael, kusjuures kaela esiplaati tähistav
ülemine mõigas on üsna pikk, moodustades väikese
põikharu. Keskmise rauaaja lõpus olid vähesel hulgal
levinud lameda pronkstraadiga mähitud peaga karjaskeppnõelad
ja importesemetena varased ristpeaga rinnanõelad.
Kirjandust.
Ariste, E. Über
die in Estland gefundenen Ringkopfnadeln. — Õpetatud Eesti Seltsi
Toimetised, XXX, Tartu 1938, 48-64.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
Lang, V. Muistne
Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine
Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. — Muinasaja
teadus 4. Tallinn 1996.
Mägi, M.
Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad — võõrapärased
ja omad. — Eesti Arheoloogia Ajakiri, 1. Tallinn 1997, 26-83. |

|