Nuge on leitud peamiselt kivikalmetest. Eelrooma rauaajal olid kasutusel kumera selja, kiilukujulise ristlõikega ja lühikese teraga nn. sirpnoad, mille üleminek teralt rootsule on sujuv. Mõnevõrra esineb ka pikki, rootsu suhtes nurgeti asetseva teraga raienuge. Mitmest noorema eelrooma rauaaja kalmest on leitud suurte võitlusnugade tükke (Toila, Kõmsi II, Poanse II ja Liiva-Putla). 
  

Kirjandust. 

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Laul, S., Tõnisson, E. Muistsete sirpide ja vikatite kujunemisloost Eestis. – Muinasaja teadus 1. Arheoloogiline kogumik. Tallinn 1991, 45-65.