Eestist on juhu- ja kalmeleidudena teada üle paarikümne eelrooma rauaaja õõskirve. Need on  kujult sarnased noorema pronksiaja analoogsete kirvestega, kuid veidi suuremad ja kitsama teraga. Putkeosa on neil valmistatud torrukeeratud raudlehest, mille üks ots on veidi üles painutatud ja sinna tehtud auk moodustab aasa varre kinnitamiseks. Õõs ulatub üsna sügavale kirvetera sisse. Kirveste servadel võib esineda rante. Nooremal eelrooma rauaajal ilmusid Eestis kasutusele ka esimesed silmaga raudkirved. Viimased on kiilukujulised võrdlemisi lühikesed ja kitsad eksemplarid, mis on levinud laiemalt Ida-Euroopa stepi- ja metsavööndis. 
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.