RAUAST ÕÕS-
JA SILMAGA KIRVED
Eestist on juhu- ja kalmeleidudena
teada üle paarikümne eelrooma rauaaja õõskirve.
Need on kujult sarnased noorema pronksiaja analoogsete kirvestega, kuid
veidi suuremad ja kitsama teraga. Putkeosa on neil valmistatud torrukeeratud
raudlehest, mille üks ots on veidi üles painutatud ja sinna tehtud
auk moodustab aasa varre kinnitamiseks. Õõs ulatub üsna
sügavale kirvetera sisse. Kirveste servadel võib esineda rante.
Nooremal eelrooma rauaajal ilmusid Eestis kasutusele ka esimesed silmaga
raudkirved. Viimased on kiilukujulised võrdlemisi lühikesed
ja kitsad eksemplarid, mis on levinud laiemalt Ida-Euroopa stepi- ja metsavööndis.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
|
|