Ovaalse kujuga erinevatest kivimitest (kvarts, kvartsiit jt.) tuluskivid on väga laialt levinud esemeliik kogu põhjapoolses Euroopas rooma rauaajal ja hiljemgi. Enamik ligi sajast Eesti tuluskivist on saadud juhuleidunena, vähesed ka kivikalmetest (Proosa jt.) ja keskmise rauaaja kääbastest (Lindora, Loosi jt.). Tuluskivide kuju ja leiukohtade järgi võib arvata, et  neil võis lisaks funktsionaalsele olla ka kultuslik tähendus.

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. – Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.