SIRBID JA VIKATID

Sammaste Taru ja Kuude tarandkalmetest ning Alulinna ja oletatavasti Virumaalt pärinevast leiukogumist on saadud rooma rauaaja sirpe. Kalmeleiud on väikesed kiilukujulise ristlõikega kaarjad eksemplarid. Mainitud leiukogumite 75 sirpi on pikkade ja laiade massiivsete kaarjate teradega. Viimaste teramiku tipupoolne osa on painutatud tugevamini kui rootsupoolne. Paremini säilinud eksemplaridel lõppeb roots tagasipööratud konksukesega pideme kinnitamiseks. Esimesed teadaolevad Eestist leitud vikatid pärinevad arvatavasti rooma rauaaja lõpust. Mõlemad on saadud Loode-Eestist: Saha D ja Viimsi I tarandkalmest. Saha vikat on kaarja ühtlase laiusega teramikuga, mis läheb sujuvalt üle konksuga lõppevaks kannaks. Arvatavasti analoogsest tööriistast pärinevad ka  Viimsi vikatikatked. 
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas. Tallinn 1993.
Lõugas, V. Põllumajanduse kujunemine majanduse aluseks. Eesti talurahva ajalugu 1. Tallinn 1992, 57-75.
 

Sirbid Alulinna peitleiust

Vikat Viimsi I tarandkalmest

Vikat Saha D tarandkalmest

Rooma rauaaeg Naasklid