Neoliitilised harpuunid on valmistatud lõhestatud toruluudest. On nii massiivseid kui väiksemaid eksemplare.  Kisud, mida sageli on vaid üks või kaks, on ühepoolsed ja üldiselt suuremad kui ahingutel ja mõnikord sügava sisselõikega. Rootsuosa on tavaliselt suhteliselt lühike ja lõpeb rihma kinnitamiseks kasutatud sälgu, mõika või auguga.
 

Kirjandust

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.