Kõõvitsad valmistati peamiselt kvartsist ja tulekivist. Mõnikord on kasutatud ka teisi  kivimeid, saartel Läänemere punast kvartsporfüüri. Neid on valmistatud nii kildudest kui laastudest, mille vahekord sõltus kultuuritraditsioonist ning kohalikust ja import toormebaasist. Teraosa on üldiselt retušitud ja vastavalt selle paiknemisele lühemal või pikemal küljel eristatakse ots-, külg- või otskülgkõõvitsaid. Terad võivad olla sirged, kumerad, nõgusad või õõnsad. Valdavalt on ühel tööriistal vaid üks, harvem aga ka mitu töötera. Kõõvitsaid on mitmesuguse kujuga: ovaalsed, kolmnurksed, segmendi-, trapetsi-, ristküliku- ja ruudukujulised, hulknurksed või ebakorrapärased. Väga väikesi eksemplare eristatakse mikrokõõvitsatena ja suure teranurgaga eksemplare kõrgkõõvitsatena. Kõõvitsaid on arvatavasti kasutatud mitmesuguseks kaapimistöödeks nagu näiteks nahkade puhastamine, luu- ja puitesemete pindade tasandamine jms., aga ka lõikamiseks.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Kriiska, A. Kroodi ja Vihasoo III asula Eesti varaneoliitiliste kultuurirühmade kontekstis. — Eesti Arheoloogia Ajakiri, 1997, 1, 7-25.