Peale Järvekülast (ilmselt asulakohalt) leitud õõskirve kuuluvad kõik teised Eesti sellised kirved nooremasse pronksiaega.  Välja arvatud Ridala kindlustatud asulast ja Jüri asulakohalt saadud eksemplarid, on teised kõik juhuleiud. Need on suhteliselt väikesed ja kerged kitsa, natuke kaardus teraga kirved, mille laba on pisut laienev ja mõnikord on putke servas aas varretamise hõlbustamiseks. Esindatud on mitmed Põhja- ja Ida-Euroopas levinud tüübid.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.