Hilises kammkeraamikas eristuvad mitmed lokaalrühmad. Kõige selgepiirilisem erinevus on mandri ja Lääne-Eesti saarte seda tüüpi keraamikal. Mandril on peamiseks savi lisandiks üldiselt orgaanika: teokarbipurd ja purustatud taimne mass, vahel ka šamott ja isegi lubjakivipurd. Saartel domineerib mineraalne lisand, peamiselt kivipurd. Nõud on valmistatud üldiselt laiadest kaldsete ühenduspindadega  lintidest. Anumad on olnud valdavalt suured, munakujulised, kaarjate seinte ja kumera, teravkumera või isegi nupuna eristuva põhjaga, mõnevõrra on olnud ka väikenõusid. Küllalt sageli esineb sissepoole paksenevat serva, mis moodustab siseküljele väljaulatuva randi, kuid on ka külgseinaga ühepaksust või väljapoole paksenevat serva. Nõude pinnad on  riibitud või silutud, kusjuures esineb tugevat ja selget ilmselt dekoratiivse eesmärgiga riibet. Ornamendielementidest esineb kammivajutisi, lohke, lohundeid, täkkeid ja sooni. Ornamendi alusel eristub kaks ilmselt kronoloogilist rühma. Varasem keraamika on oma ornamendilt paljus sarnane tüüpilisele kammkeraamikale. Hiljem on ornament varieeruvam, võib esineda nii kogu pinnalt, osaliselt või sootuks ornamentimata nõusid.  Tüüpilise kammkeraamika dekooritraditsiooni jätkab ornamendi vööndilisus ning kammivajutiste ja lohkude vaheldumine, kuid sageli esinevad need elemendid nüüd üksikult. Palju on kasutatud pikki, tihti keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid moodustavaid kammivajutisi. Saartel on palju kasutatud lohundeid ja täkkeid. Hilisemas faasis on nõude pinnale hakatud kandma ka tekstiilvajutist.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Kriiska, A. Narva jõe alamjooksu ala neoliitiline keraamika. — Muinasaja teadus 3. Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Tallinn 1995, 54-115.
Kriiska, A, Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla. — Arheoloogilised välitööd Eestis 1997. Tallinn 1997, 30-43.