Lihvimiskivide materjaliks on kasutatud peamiselt liivakivi ja kvartsiiti, harvem teisigi kivimeid. Need on erineva suurusega nelinurksed, ovaalsed või ebakorrapärased lihvimisjälgedega kivikamakad ja plaadid. Olenevalt töövõtetest võivad jäljed olla sirge või ringja suunaga ja lihvimiskivid ise sileda või nõgusa pinnaga.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Kriiska, A. Archaeological studies on the Kõpu Peninsula — Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 45, 4, 1996, 398-409.
Kriiska, A. Mesoliitilised asustusjäljed Loode-Saaremaal. — Ajalooline Ajakiri, 1 (100), 1998, 13-22.