Keskmisel rauaajal olid kasutusel väikesemõõdulised sirbid, mille teramiku rootsupoolne osa ja sellega väikese astanguga liituv roots on ühesuunalised, tera tippuosa aga tugevasti kaarjalt ära pööratud. Ajastu vikatid on kaarjad, ühtlase laia teravikuga ja sujuva üleminekuga kannale. Viimane on teraga samasuunaline.

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Laul, S., Tõnisson, E. Muistsete sirpide ja vikatite kujunemisloost Eestis. — Muinasaja teadus 1. Arheoloogiline kogumik. Tallinn 1991, 45-65.