Kõige arvukamat leiuliiki — keraamikat — on leitud peamiselt asulatest ja linnustest, vähem kalmetest. Selles eristuvad jätkuvalt jäme- ja peenkeraamilised nõud. Jämekeraamika on valmistatud mineraalse lisandi, valdavat suureteralise kivipurruga segatud savist. Nende hulgas esineb väga mitmesuguseid ja erimõõdulisi nõusid, mille ülaosa on kas väljapoole kumer, nivendiline või S-kujuline. Nõude maksimaalne läbimõõt on suuaval või sellest natuke allpool. Pinnad on tasandatud või silutud. Perioodi esimesel poolel esineb Kagu-Eestis veel ka riipeid ja tekstiilvajutisi. Omaette tüübina eristatakse Lõuna-Eestis levinud nn. rõuge tüüpi keraamikat. Neil nõrgalt kumera õlaosa ja lameda põhjaga purgi-, silindri- või kausikujulistel nõudel esineb ülaäärel iseloomulik augukeste rida. Pinnad on üldiselt robustselt tasandatud ja ornamendita.  Erandina esineb näpuvajutisi. 5. sajandi paiku paraneb märgatavalt peenkeraamika kvaliteet. Siia kuuluvad lameda või kumera põhjaga kausid ja väikesed potid. Needki on tehtud mineraalse, kuid üldiselt peenema lisandiga savist. Nõude võrik võib olla  kumer, S-kujuline või nivendiline ja maksimaalne läbimõõt paikneb suuaval või õlal. Pinnad on hästi silutud, tihti isegi lihvitud. On nii kaunistamata kui ornamendiga nõusid. Ornament paikneb vööndina nõude ülaosal. Lõuna-Eestis on nõude sageli kaunistatud lohundite reaga. Esineb paralleelseid nöörivajutisi, laiu sooni, paralleelseid, siksakseid ja lainelisi jooni, ringe ja silmakesi.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Iru linnuse peenkeraamika V-X sajandil.— Eesi NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 34, 2, 1985, 193-210.
Lang, V. Ühe savinõutüübi ajaloost Loode-Eestis. — Muinasaja teadus 1. Arheoloogiline kogumik. Tallinn 1991, 45-65.