SAVINÕUD
Kõige arvukamat leiuliiki
— keraamikat — on leitud peamiselt asulatest ja linnustest, vähem
kalmetest. Selles eristuvad jätkuvalt jäme- ja peenkeraamilised
nõud. Jämekeraamika on valmistatud mineraalse lisandi, valdavat
suureteralise kivipurruga segatud savist. Nende hulgas esineb väga
mitmesuguseid ja erimõõdulisi nõusid, mille ülaosa
on kas väljapoole kumer, nivendiline või S-kujuline. Nõude
maksimaalne läbimõõt on suuaval või sellest natuke
allpool. Pinnad on tasandatud või silutud. Perioodi esimesel poolel
esineb Kagu-Eestis veel ka riipeid ja tekstiilvajutisi. Omaette tüübina
eristatakse Lõuna-Eestis levinud nn. rõuge tüüpi
keraamikat. Neil nõrgalt kumera õlaosa ja lameda põhjaga
purgi-, silindri- või kausikujulistel nõudel esineb ülaäärel
iseloomulik augukeste rida. Pinnad on üldiselt robustselt tasandatud
ja ornamendita. Erandina esineb näpuvajutisi. 5. sajandi paiku
paraneb märgatavalt peenkeraamika kvaliteet. Siia kuuluvad lameda
või kumera põhjaga kausid ja väikesed potid. Needki
on tehtud mineraalse, kuid üldiselt peenema lisandiga savist. Nõude
võrik võib olla kumer, S-kujuline või nivendiline
ja maksimaalne läbimõõt paikneb suuaval või õlal.
Pinnad on hästi silutud, tihti isegi lihvitud. On nii kaunistamata
kui ornamendiga nõusid. Ornament paikneb vööndina nõude
ülaosal. Lõuna-Eestis on nõude sageli kaunistatud lohundite
reaga. Esineb paralleelseid nöörivajutisi, laiu sooni, paralleelseid,
siksakseid ja lainelisi jooni, ringe ja silmakesi.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
Lang, V. Iru
linnuse peenkeraamika V-X sajandil.— Eesi NSV Teaduste Akadeemia Toimetised.
Ühiskonnateadused, 34, 2, 1985, 193-210.
Lang, V. Ühe
savinõutüübi ajaloost Loode-Eestis. — Muinasaja teadus
1. Arheoloogiline kogumik. Tallinn 1991, 45-65.
 |

|