METALLIST
EHTENÕELAD
Kõige arvukamaks ehtenõelte
liigiks eelrooma rauaajal on rauast, harvem pronksist valmistatud nn. karjasekeppnõelad.
Nimetus annab edasi nõelte iseloomulikku kuju, mis meenutab piiskopisaua.
Nõelu on mitmes mõõdus ja varieerub ka aasa või
rõngana lõppeva peaosa proportsioon varre suhtes. Üksikjuhtudel
esineb karjasekeppnõeltel kaunistusi. Kasutatud on samuti mitmesuguseid
lihtsamaid väikeseks aasaks, rõngaks või rulliks keeratud
peaga nõelu. Saaremaalt on leitud kaks teistest Läänemere
piirkondadest häid vasteid omavat pronksnõela. Ühel on
pea keskel kooniline spiraal ja teisel on ülaosa luigekaelakujulise
paindega.
Kirjandust.
Jaanits, L., Laul,
S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn
1982.
Lang, V. Muistne
Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine
Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. – Muinasaja
teadus 4. Tallinn 1996.
|

|