Kõige arvukamaks ehtenõelte liigiks eelrooma rauaajal on rauast, harvem pronksist valmistatud nn. karjasekeppnõelad. Nimetus annab edasi nõelte iseloomulikku kuju, mis meenutab piiskopisaua. Nõelu on mitmes mõõdus ja varieerub ka aasa või rõngana lõppeva peaosa proportsioon varre suhtes. Üksikjuhtudel esineb karjasekeppnõeltel kaunistusi. Kasutatud on samuti mitmesuguseid lihtsamaid väikeseks aasaks, rõngaks või rulliks keeratud peaga nõelu. Saaremaalt on leitud kaks teistest Läänemere piirkondadest häid vasteid omavat pronksnõela. Ühel on pea keskel kooniline spiraal ja teisel on ülaosa luigekaelakujulise paindega. 
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. – Muinasaja teadus 4. Tallinn 1996.