Enamik raieriistadest on ristiteralised talvad, kirveid on leitud arvuliselt suhteliselt vähe. Vastavalt töötlusele võib need üldjoontes jagada ühelt ja mõlemalt labalt teritatud eksemplarideks. Üleminek terale võib olla nii sujuv kui järsk. Ristlõikes domineerib kandiline ja ovaalne vorm. Tera võib olla sirge või kumer. Üldkuju on neil enamasti trapetsjas või ovaalne, laienedes tera suunas. Pinnad on valdavalt kogu ulatuses lihvitud. Mõnevõrra esineb õõnestalbu. Needki on ristküliku või trapetsja kujuga, küljed paralleelsed või tera suunas veidi laienevad. Üks laba on tihti kumer, teine lame ning ristlõige segmendi- või ristkülikukujuline. Tera on lihvitud õõnsaks. Tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajal on hakatud valmistama küüstalbu, mille tunnuseks  on küünetaoliselt kaarduv teraosa. Üldiselt on need väikeste mõõtmetega ja hästi lihvitud.
 

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.