NÖÖRKERAAMIKA 

Eristatakse kahte rühma, mida tinglikult nimetatakse varaseks ja hiliseks  nöörkeraamikaks. Nende kronoloogiline taust on aga paljus veel ebaselge. Varase nöörkeraamika hulgas eristuvad parema töötlusega peekrikujulised savinõud.  Viimased on valmistatud peene liivaga segatud savist. Nõud on suhteliselt õhukesed, ühtlase paksusega S-kujulise külgseina ja õheneva servaga ning lameda kergelt kumera põhjaga. Kaela ümber võib esineda madal mõigas, mis võib olla ka laineline. Ornamenti — sooni, nöörivajutisi ja täkkeid — esineb vaid anumate ülaosas. Sooned on sageli võrikuossa sisse kraabitud vastassuunaliste diagonaalsete vöönditena nn. kuuseoksmotiivis. Nöörijäljed paiknevad horisontaalsete ridadena ümber kaela. Tamulast on leitud ka üks kõrvaga savinõukild. Hilise nöörkeraamika nimetuse alla koondub peamiselt jämekeraamika. Need nõud on vormitud sageli orgaanilise massiga: taimekiudude või isegi karvadega segatud savist, kuid esineb ka liiva ja kivipurdu. Savi koostises olnud materjal on jätnud märgatavaid peeneid kiudjaid jälgi ka nõu pinnale. Nende olemasolu on nöörkeraamika eristamisel väga selge ja hea kriteerium, kuna midagi sarnast ühelgi teisel Eesti esiajaloolisel keraamikatüübil üldiselt ei esine. Nõud on tihti väljapoole laieneva servaga, mille välisäär moodustab ümber suuava kulgeva, sageli väga tugevasti eenduva randi. Seinaprofiil on suhteliselt sirge või kergelt kaarjas ja maksimaalne läbimõõt asus anuma keskel või suuaval. Põhjad on lamedad ja väikesed. Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõika esinemise korral on ornamenditud mõigas. Ornamendi elementidest esineb sooni, lohkusid ja nöörivajutisi. Sooned ja nöörijäljed on paigutatud horisontaalselt ümber nõude ülaosa. Sooned võivad moodustada kuuseoksmotiivi, mis on aga märksa harvem ja korratum kui varasel nöörkeraamikal, või paikneda horisontaalsetes ridades nagu nöörivajutised.

Kirjandust.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Kriiska, A. Narva jõe alamjooksu ala neoliitiline keraamika. — Muinasaja teadus 3. Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Tallinn 1995, 54-115.

Nöörkeraamika killud Riigiküla XIV asulakohalt 

Nöörkeraamika killud Lemmetsa I asulakohalt

Nöörkeraamika killud Akali asulakohalt

Nöörkeraamika killud Akali asulakohalt

Nöörkeraamika killud Villa asulakohalt

Savinõu fragment Sope kalmest

Nöörkeraamika killud Valma asulakohalt

Neoliitikum Kõõvitsad